Roikad aiaks

Lahe roigastest aed ja värav.

Leiab Dublini Botaanikaaiast

Uksed

***

Uksed. Suured ja väiksed. Värvilised ja valged. Kulunud ja värsked. Uks on kodu visiitkaart.

Alati üks disainielement, millel mu silm peatub. Väravad ka.

Mi v6i Samsung S5 = HTC One mini 2 :D

 ***

Oi kui suur on hetkel mobiiltelefonide valik ja raske on selles virvarris orienteeruda. Oma seniseid mobiiltelefone saan ilmselt ühe käe sõrmedel üles lugeda, sest kui mulle miski väga meeldib, siis vahetan ta välja ainult siis kui enam teisiti ei saa.

Esimese mobiili ostsin endale I kursusel õppelaenu eest. Oli uhke tunne küll oma uhiuue Alcateliga helistada. Antenniga ja puha. Kõigil teistel olid Nokiad, aga mulle ei meeldinud olla nagu iga teine.

Ei, seda telefoni ei vaheta ma välja mitte kunagi

Läks aeg mööda, ja märkasin, et mu telefon võiks olla natuke pisem, kõhnem ja naiselikum. Uueks valikuks sai Sony Ericsson – tal oli nii ilus rohelise maakerakese logo – loodus ikka hingelähedane. Mäletan kui hea tunne oli oma tilluke helesinine mobiil kodus laadima panna ja käes hoida – siis tuli uusi telephone enne kasutamist 24h laadida. Seda moblat oli mõnus kaelas kanda - punase paela otsas veel. Ei, seda telefoni ei vaheta ma välja mitte kunagi.

Oi kui vana pilt see on :)

Siis tuli klapitelefonide mood – ikka mul ka vaja. Kullasäraline Samsung. Nii ilus, et võta või magades kaissu. Super rahul, möödusid aastad. Ei, seda telefoni ei vaheta ma välja, mitte kunagi.

Siis tuli veel üks sinine mobla. Nokia, aga ma rohkem sellest ei mäletagi. Töötas korralikult - vist oli tolmu-, vee- ja põrutuskindel. Pillan tihti oma riistvara maha.  Aa, vist oli tal see probleem, et äratuse valjust ei saanud muuta. Hirmuga ärkasin igal tööpäeva hommikul enne seda kõva lärmi ise üles. Ei saanud oma helinaid ka panna. Välimuselt ta ka nagu nii atraktiivne polnud. Ilmselt küll ei mõelnud ma selle telefoni juures, et "Ei, seda telefoni ei vaheta ma välja mitte kunagi".

2009-ndal aastal sain kingiks uue Iphone 3GS, millega harjumine võttis mul terve igaviku ja mitu tonni mossis nägu. Aga kui ära harjusin, siis olin väga rahul ja olen seda siiamaani. Tarkvara on uuendatud kuni IOS 6ni – rohkem enam telefon välja ei kannata. Ei, seda telefoni ei vaheta ma välja mitte kunagi. Märkan, et ta mõtleb kohati liiga kaua ja aku on tal kiiremini tühjaks minemas kui varem. Lisaks käib abikaasa peale juba pikemat aega, et uut mobiili on vaja. Ei, ma ei taha uut, aga kui uus võtta, siis heaküll v6imalikult sarnane vanale – las suurus ja välimus jääda ikka samaks :P. Kompromissitame.

Kammisin siis kogu interneti läbi (nagu onne 13 tegelane Ülu printis terve interneti välja) ja uurisin erinevaid naiselikke telefone. Esialgse valiku tegin välimuse põhjal. Ta ei tohi ta olla väga palju pikem ja laiem kui mu praegune mobla on. Lisaks peab tal olema parem kaamera. Võimsam protsessor. Android – tahaks proovida, mis vahe on androidil ja macil. Äkki ei meeldigi. Iphone pidi mul kindlasti valge olema, aga siis märkasin, et katan selle ilusa valge värvi naguniigi silikoonist kestaga – antud juhul siis heleroheline (pai kest on, kaitseb telefoni mu arvukate kobade eest). Sama juhtub ju uue nutitelefoniga – polegi vahet, mis värv tal seal kaane all on. Peaasi, et ümbris on lahe.

Abikaasa soovitas Samsung Mini S5 – sellel hetkel kui telefone uurima hakkasin, hakkas tema ennast poodidesse ilmutama. Väljatulemise aeg käesoleva aasta teine poolaasta. Nii et katsuda ma teda otsimise alustamise hetkel ei saanud. Küll aga uurisin Samsung S4 mudelit (naistele oli kaunis floral mudel) ja Alphat, iphone 5, 6 ja mingi imelik Hiina firma Xiaomi S2. Viimane oli samuti abikaasa soovitus.

Kasutasin moblade kõrvutamiseks http://www.gsmarena.com ja sõelale jäid Samsung S5 mini/Xiaomi Mi 2S (edaspidi Mi).

Samsung S5 on küll mini, aga ta on ikkagi palju suurem kui mu praegune iphone ja Mi. Protsessorid on sarnased Mi-l natuke parem, kaamera Mi-l on parem. Mi-l on FM raadio, mu meelest on see pluss. Mi on midagi uut ja erilist. Ma ei tea oma tutvusringkonnas mitte ühtegi inimest, kellel oleks Mi. Mi on odavam ja tema siseketta suurus on 16G suurem kui S5-l. Mi-l on nii armsad kaitsekestad. Mi-d kohalikes telefonipoodides müügil pole – katsuda ka ei saa ja pidin Amazonist tellima. Ooteaeg suht pikk.

Juhtus ka nii, et kõigepealt tellisin Mi Aliexpressist – selgus, et nende telefonide tootmine on lõpetatud ja müüjal polnud mitte ühtegi enam alles. Ütles ka, et suurema raha eest leiaks. Jätsin selle tehingu katki – raha kanti õnneks kohe tagasi ja sain Amazonist tellida. Seal on kirjas, et on Hongkongist teele pandud. Igapäev peaks kohale jõudma. Loodan, et meeldib. Macilt Androidile üleminek on kindlasti “kerge”, ootan põnevusega.

Ahjaa. Kui siiski peaks midagi valesti minema ja Mi kohale ei jõua – siis valin S5 asemel Alpha. Proovisin seda käes hoida ja päris meeldis.

Mis telefoni Sina kasutad, miks ja mille valiksid kui peaksid uue ostma?

No nii, Mi ei jõudnudki kohale, hoopis raha tagastati - nende tootmine on lõpetatud ja pole kuskil enam uut toodet müügil.

Uurisin Alphat siit ja sealt, aga siis hakkas hoopis meeldima HTC One mini 2. Nii mugav kasutada ja väga head näitajad - jipii. Hind kusjuures ka paras.

 

On ju ilus :)!

Veel nostalgiat - paradiisiõunad

 ***

Kindlasti on veel paljudel meeles, et sünnipäeva ja pidustuste laualt ei puudunud kunagi paradiisiõuna kompott. Ja need olid alati ka toitude seas, mis pärast lauale alles jäid. Ja siis sai keegi pobiseda, et mis sa neist paned, nagunii keegi ei söö!

Kuna meie maja ümber kasvab hästi palju paradiisi õunapuid, siis oleks patt neid mitte patta panna! Mõeldud, tehtud.

Üks õunapuu, kust korjasime, juhtus olema kellegi rõdu ees ja seal rõdul oli 50ndates aastates naisolevus, kes kohe häälekalt lausus, et oh neid ei ole teil küll mõtet korjata. Need ei kõlba süüa. Ma siis ühmasin, et panen nad purki ja siirupi kallan peale. Ta ei saanud hästi aru. Kordasin ennast nagu kellakägu, mille peale ta lausus, et ainuke asi, mis hea tuleb on moos. Ma siis ütlesin, et noh, siis pean moosi proovima teha - kuigi ilmselgelt mitte! Korjasime taskud õunu täis ja lasime jalga. Ei me ei varastanud. Need puud on suure elamukompleksi haljastatud ala osa, seega kõigile "tasuta" antud ühisvara. Tasuta jutumärkides sellepärast, et tegelikult korteriomanikud maksavad selle haljastuse iga-aastase maksu näol kinni.

Kevadel on need puud imelised:

Hetkel punetavad:

Kompotti kellelegi?

Köömnetee

***

Täna hommikul vaatasin tõtt aurava teetassiga. Nimelt armastan väga köömneteed. Sellist, mida kunagi koolis ämbrist sai võtta nii palju kui sisse jaksasid kallata. Niisuguse klaasi seest:

 
 

 Või maal vanaema juures pannkookide kõrvale (tal on täna muideks 75-aastane juubel :))

Või küpsetistega - täidetud "Kreeka pähklid", mille tegemiseks olid eraldi rauad, mida enam Eestis poodides müügil ei ole ja ilmselt käivad need käest kätte. Osta.ee-st vast võib leida isegi. Kui keegi teab, võib soovitada. Meie pere omad on ära kadunud :S.

PS, et mitte kellegi au ära võtta, siis selle postituse pildid on kõik internetist.

Soovin kõikidele ilusat pühapäeva ja oma vanaemale armast päeva!

Lahe piltide eksponeerimise idee pulma jaoks

Me enda pulma tegime paberstendi oma piltidest läbi aja. Panime selle pulmakohas seinale. Paar pilti said stendilt maha võttes ka kannatada.

Aga see siin on päris põnev idee ja jääks ka hästi huvitavalt pildile

                            http://www.pinterest.com/pin/5629568254557777/

Fotoalbum

***

Vanasti kui maailm loodi (minu maailm, mõni aeg tagasi), siis polnud kiletaskutega fotoalbumeid. Pildid kleebiti otse papist albumi lehele ja lehtede vahel oli veel pärgamentpaber. Fotosid sai muidugi otse kleepida, aga paljud kasutasid selleks eraldi fotonurki. Mäletan, et need olid pruunid - meenutasid jõupaberit ja see liimihais oli küll kõike muud kui meeldiv.

No ja miks ma sellest üldse kirjutan. Saime sõbralt pulmakingituseks just sellise nii öelda vanemas stiilis pulmaalbumi. Nüüd ajan ilusaid paberist fotonurki taga nagu nõela heinakuhjast. Otsisin online fotopoodidest, käisin isiklikult fotopoes kohal - läbipaistvad plastikkilest fotonurgad. Ma miskipärast arvan, et valik on ikka suurem kui nõukogude ajal.

Iga korralik poodleja tänapäeval uurib kindlasti enne ostmist ka:

1. Ebayd - sõbranna soovitusel leidsingi tegelikult selle kraami sealt ja palju muud ka millega stiilselt albumi lehti kaunistada;

2. Amazoni - ei miskit uut plastikkilede ja tavaliste nurkade kõrvale.  Ahjaa siiski. Ilmnesid kõvad plastikust ja puust suured nurgad - huvitav, kas need käivad siis pildiraami külge;

3. Etsyt - leidsin Martha Stewarti omad, aga 24-sest pakis oli 12 väikeses formaadis ja 12 suures formaadis fotonurka. Ilusad, aga mulle oli vaja ainult väikses formaadis neid. Müüjal oli kirjas, et küsige, mul on veel palju muud ja saan teha ka tellimustöid. Kirjutasin siis ja ütlesin oma soovi. Vastus tuli kiirelt, et meil on ainult segapakid. Nii palju siis tellimustööst;

4. Aliexpressi - ei hakanud ka midagi uut silma seekord;

Ja kui tõesti poleks leidnud, siis oleks pidanud ise tegema. Kursaõde isegi oli nii armas ja saatis lingi, kuidas neid teha. See eeldaks muidugi vahendite ostmist ja nikerdamiseks kuluvat aega.

Teinekord on hea ka FBs erinevatesse ostu-müügi kommuunidesse kuuluda. Leidsin sealt näiteks ehtsast nahast fotoalbumi 7 euroga. Tahan sellest ühele pisipiigale tema esimese albumi kujundada. Alguses otsisin nahkmotiive - neid leiab Etsyst v2ga palju, aga hinnad on ka krõbedad - 10 korda nii palju kui album väärt on. Lõpuks otsustasin riidest motiivide kasuks: appi tulid Ebay ja Amazon. Nüüd on ainult kauba ootamise ja albumi kaunistamise rõõm jäänud (eestlased armastavad öelda kaunistamise vaev - aga mis vaev see on :))