Translate

26 jaanuar, 2014

Eesti suvi 2008-2011 + mõni Riia pilt ka

Üks põnev üritus 2008 aasta suvel oli vabaõhuetendus "Karin ja Indrek" Tammsaare talumuuseumis.

Mäletan, et istusime suurte metsade keskel. Lava oli ehitatud keset metsi ja rabasid. Metsa kohal tõusis vaikselt udu.


Lavakujundus oli lihtne, aga põnev. Etendus hästi üles ehitatud. Näitlejad mängisid imehästi. Põnevus haaras hinge.


Hakkas kiirelt hämarduma


Koos hämarusega jõudis meieni raba pealt krõbe külm. Vahendeid valimata oli vaja sooja saada. Oli neid, kellel oli viina kaasas ja seda külmarohuks limpsisid. Me lihtsalt hoidsime kokku nagu suslikud stepis. Aitas natuke.


Aga sokkide puudumisel tuleb leidlik olla ja kasutada kõike võimalikku. Etenduse vaheajal käisime ennast autos soojendamas.


Väga imetlesin näitlejaid, kes tegid tööd nii, et auru suust tuli. Lava oli ööniiskusest libe, tuli osata laveerida, et mitte pikali kukkuda. Rahvas oli rahul, oli tänulik ja koju mindi varastel öötundidel.


Otepää seikluspark.

On 2 rada: kerge ja raske. Me muidugi valisime raske. Tuleb kõrgustes akrobaatikat teha, köitel kõndida. Minu jaoks oli see suur enese ületamine, eriti allpool oleval pildil. Mul võttis 5 minutit, et võrgule hüpata. See lihtsalt tundus nii ilmvõimatu kuskilt kõrgelt lihtsalt ala hüpata, võrk kinni püüda ja sealt siis ennast jälle üles vinnata.


 Veel viimased pingutused


 Raske rada läbitud, käed, lõug, jalad värisevad. Aga nüüd saab hästi pika liu!


 Uiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Selline pikk vabalaskumine tasus kogu pingutuse kuhjaga ära.


Nii palju isegi, et lasime liugu kogunisti 2 korda. Üks oli lühike, aga teine väga pikk.

Lõuna-Eesti ringretkel veendusime, et Eesti metsades võib kohata kummalisi olendeid!


Ööbisime järveäärsetes RMK metsamajakestes, seekordne öö möödus puujuurtel. Ma ei tea kui palju me magasime. Mingi aeg läksin välja, loodus kutsus. Pimeduses keegi rahmeldas kuskil. Peaaegu, et komistasin puujuurele. See keegi osutus rebaseks. Midagi ta seal järve ääres muda seest kaevas (pakun, et karpe?). Tema ehmus ja mina ehmusin veelgi rohkem. Ta vaeseke ei teadnud, kus suunas jooksu pista, hakkas minu poole jooksma. Mind haaras tohutu paanika ja karjatasin, et mine minema :D ja panin suure jooksuga telki. Tema jooksis ja mina jooksin ja..2 lollakat. Vaene loom pidi vist tühja kõhtu kannatama minu pärast.


Lõke andis sooja ja oli ilus vaadata.


Üks kõigi ja kõik ühe eest! Respekt


Kooreüraskite kunst


Miskipärast on meie suvepiltides hästi palju tigusid. Küll sa varsti ära tüdined!


Pärast suht unetut ööd juurikasel pinnasel oli äratus meil kell 5 hommikul. Rong läks Valgast Valka ja seal edasi. Plaan oli Riia linna avastada. Täiesti eksprompt ettevõtmine - midagi eelnevalt uurimata ja puurimata.

Ilus kirik, mitte, et ma ta nime teaksin :). Internet teaks!


 Turu peal müüdi seeni!


 See on natuke koomiline, kuna mu ema nimi on Marika.


 Ma ei laima, aga Läti ei saa läbi Laimata.



 Uhke linna kell


 Daugava kallastel


Arhitektuur ja skulptuurid on Riias ilusad!


 Meil on Vana-Toomas, aga neil on kass





Oleks ju võinud rohkem pilte teha, aga energiat ei jätkunud :D

Tagasisõidul rongiga olid meil silmad vist kõigil sellised nagu Ukil - punased.


Äge kass oli rongis, kandis kaelarihma nagu koer. Ma isegi natuke kartsin teda. Suur oli


 Põikasime sisse Setomaale


 2008 olin ma veel Mägi ja oli ka vägi :D. Mäitsiga riimuks väits?!


 Tsaimajas sai kartulit, sinki ja sibulat. Maitses hää!


 Käisime ka Munamäel, ronima seal just palju ei pea, aga mõõtsin rammu lillega. Lill võitis.


Rõuge pilvepiiril







 Juhuslik pilt. Ta mitte, ei taibanud prille proovides, miks mul järsku nii naljakas hakkas ja pilti tegema kukkusin.






Reliikvia - Saare Siimu tamm. Siit tulid 10ne kroonised kunagi, sügiseti lehtede heitmise aegu.


 Sagadi mõis. Siin sai ühest nurgast vaikselt sosistada ja teise nurka kuulis vabalt ära. Kaval arhitektuur.


Haapsalu lossis on teatavasti Valge Daam, aga Sagadi mõisas võib kohata Punast Daami. Meie nägime.


Kogu Eesti on täis hästi põnevaid matkaradu, seekord siis:



 


Mulle väga meeldib Dagö ja väga meeldib Bonzo. Rakveres oli just täpselt meie suvepuhkuse ajal nende ühiskontsert! Midagi hingele




Käisime Lääne-Eestis ja saartel: Hiiumaa ja Saaremaa

Ilusad rootsi sugemetega oranzhide plekkkatusete ja puupitsiga majad.


 Kuressaare lossi lasketiir, mõni läks ikka pihta ka




Saaremaa lestad - need öiged


 Vaeslapse käsikivi, ei olnud see mette kerge teda ringi ajada.



2 veekartlikku lillekest.


 Kõikse suuremad kadakad on meitel


 Tuuleveskid


 Kõpu


 Nautlesime pikalt



 Kõpu


 Eestlased armastavad puitu.



 Siit, siis tuleb lõng


Ei saanud niisama mööda minna. Õlgkatus, Volga. Mida su hing veel ihaldab.



Üks veski seisab vetepääl ja veskimeeski on tal sääl. Peab ju olema. Veski on korda tehtud.


 Suur Tõll?


 See on üks mu lemmikpilte sellest seeriast. Kas vana arm ka roostetab?!


 Seda paati pole tehtud linnuluust..


Päevakoer, tema tuli meie juurde Kaali kaatri juures. Vahva väike karvik


Sina oled Ott ja mina Olen Ott. Kahekesi oleme me Ott ja Ott.


 Mihkli talumuuseumis



 Vägevad viljahoidjad.


 Vott see on ilus. Eesti asi.


Kinnitasime keret Lümanda söögimajas. Laud on seal rikkalik ja portsjonid ikka mitme mehe eest! No Saare mees teeb palju tüöd, eks siis palju ka süöb!


 Parim, mida seal soovitan on meriahvena praad.


Aitäh muistsed eestlased, me olemegi vabad. Meil on Eesti Vabariik ja eesti keel. Sellise mälestusmärgi leiab Simunast Lääne-Virumaalt.



1 kommentaar: