Nearly a year later *** Peaaegu, et aasta hiljem

  It's nearly a year since my last post! It's great to be here again.

I am Estonian, currently residing in Ireland, and recently marked my 5th year of living and working here. I often humorously refer to my time here as a "working holiday" (yes, for five years :D), a term I picked up from my former colleague, Sue, who hailed from New Zealand. She spent a year working here before embarking on adventures to South America, including Argentina, where she continued to travel and work tirelessly.

Moving to a foreign country with little more than determination and a smile is undoubtedly courageous. I found myself in a similar situation, leaving behind everything familiar: family, friends, and the comfortable routines of my previous life. Familiarity extends beyond just the physical environment; it encompasses culture, language, habits, and the natural surroundings that we often take for granted. Some individuals return home within weeks of arriving in a new country, while others envision a lifelong journey abroad. As for me, I initially planned to return after two years, but here I am, four years later, still embracing the unknown future.

Reflecting on this journey brings to mind a quote from a Hollywood animated movie featuring a wise turtle and a Panda bear: "Yesterday is history, tomorrow is a mystery, but today is a gift. That is why it is called the present!" I strive to live by this philosophy, embracing the present moment with gratitude and openness.

I'm curious, are you currently living abroad or contemplating a move? If so, for how long? And most importantly, are you enjoying your experience?

*** 

Juba on aasta möödunud ilma, et ma oleksin siia blogisse midagi postitanud

Olen eestlane, kes elab Iirimaal. Just tähistasin 5 aasta möödumist päevast, mil siia riiki maandusin. Mulle meeldib öelda, et olen töötamise puhkusel (aga noh, pärast viit aastat vist enam ei kvalifitseeru selleks :D). Nö töötamise puhkuse idee sain Suelt - oma Uus-Meremaalt pärit kolleegilt. Ta elas Iirimaal ühe aasta - väga tihe aasta täis sukeldumistunde ja nädalavahetuse reise Euroopasse. Peale meie firmast lahkumist kolis ta Lõuna-Ameerikasse Argentiinasse - ma ei ole temast rohkem kuulnud, aga usun, et tal läheb suurepäraselt! Kui inimesel on julgust tulla elama teisele poole suure naeratuse, sooja südamega, aga tühjade taskutega, siis ei saagi ju halvasti minna! Julge hundi rind on rasvane (ei ole haavleid täis)! Ma tulin ka rõõmsalt, hurraaga, rahata! Kogu senine elu: pere, sõbrad, keskkond, kultuur ja harjumused jäävad seljataha. Mõned inimesed tulevad välismaale korraks, teised, kes plaanivad jääda alatiseks võõrriiki elama ja on ka neid, kes paariks aastaks tulevad ja jäävad veel kaheks ja siis veel kaheks. Mina kuulun nende viimaste hulka. Teen kaheaastaku plaane :D. Ma arvan, et elada tuleb siin ja praegu. Homne on juba olnud ja tulevik on tundmatu!

Kas sina kallis lugeja elad Eestis või välismaal? Kui veel ei ela, kas kavatsed Eestist ära minna? Kui kauaks ja kuhu? Ja kui sa juba oled läinud, kas Sulle meeldib seal? (igalpool mujal on parem kui kusagil mujal :D).